Nipaanneq qujarunneqartarpoq
Nipaarluuvunga ittoortuullungalu. Kalaallit meeqqat inuusuttullu imminnut pillutik taama oqakulasartut tusartarparput, oqaluttuarlu taanna atuuppoq, meeqqani inuusuttunilu, aammali avatangiiserisaanni. Kisianni suminngaanneersoruna, oqaluttuaannaava imaluunniit piviusuua? Professor Minik Rosing aperivarput, ittoorneq kalaallinut immikkut atuuttuunersoq – aamma kulturi oqaluttuarisaanerlu immitsinnut attaveqariaatsitsinnut sunniuteqartarnersut.
“Qularutissaanngilaq kulturit assigiinngitsut ilisarnaateqartut, aamma attaveqariaatsitsigut,” Minik Rosing kulturikkut assigiinngitsunik attaveqariaaseqartoqarneranik aperineqarami akivoq. “Kulturimut ilisarnaqutaanerpaasarput nerisagut aamma attaveqariaatsigut. Tamakku ilaatigut tassaapput kultureqaatigisagut ataatsimoorussagullu,” nangilluni nassuiaavoq.
Minik Rosing Københavnip Universitetianit cand.scient.-ullunilu lic.scient.-iuvoq, Danmarkimilu nunarsuup oqaluttuassartaanik silaannaallu pissusaanik ilisimatusartunut pingaaruteqarnerpaanut ilaalluni. Minik Rosing Kalaallit Nunaanni inunngorpoq, kalaallimik ataataqarluni qallunaamillu anaanaqarluni, namminerlu inuttut suliamullu atatillugu Kalaallit Nunaanni pinngortitamut inuiaqatigiinnullu attuumassuteqarluni.
Ilisimatusarnermi saniatigut Minik Rosing ilisimasanik siammaassinermik ingerlatsisarpoq atuakkiortuullunilu. Arlalinnik atuakkiaqarpoq, oqalugiartarluni ilisimasanillu siammaassinermi nersornaasigaasarnikuulluni soorlu Rosenkjærprisen-imik.
Kalaallit ittoortuuppat?
“Oqariaaseq ittoorneq soqutiginartuuvoq, tassami Danmarkimi nunanilu killerni allani ittoorneq misigineqartarpoq inuit ataasiakkaat ajornartorsiutaattut qaangerniartariaqagaattullu. Kalaallit attaveqariaasiannut tunngatillugu isumaqarpunga ittoornermik oqalussalluni kukkunerusoq. Kisianni oqaluttuat nalunngilakka, aamma kalaallit namminneq oqaluttuartarnerannit.
Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu inuit ataatsimoornerini assigiinngitsuni suut ilimagineqartarnerat assigiinngeqaaq, taamaammat nipaannerusumik tunuarsimaarnerusumillu pissusilersornissarput ilimagisaasoq immaqa ittoornertut nalilerneqartarpoq.
Danmarkimi allaanngilaq suut tamaasa pillugit isummersorlutalu pissuseqarfiginnittarnissarput ilimagisaasoq, aamma ilisimasaqarfiginngisagut pillugit. Danmarkimi kulturitsinni oqallikkumasaqaagut. Kalaallit Nunaanni allat sinnerlugit isummersortoqarneq ajorpoq, suullu tamaasa pillugit nammineq qanoq isummersorneq allanut siammaanneqartanngilaq. Tamatumani nipangersimaannarusuttarpugut. Tamanna imminermini ittoornerunngilaq, tassaanerullunilu naapertuutinngitsunik naliliineq. Tamanna kalaallit qallunaallu kulturianni assigiinngissutaavoq ersarissoq.”
Kalaallisut attaveqariaaseq qanoq ilisarnaateqarpa?
“Kalaallit ilisarnaatigaat nipaallisimanissaq akuerisaammat. Oqaaseqanngikkallarnerit nipaallisimaarnerillu akunnattooqqanartutut isigineq ajorpagut.Meeraaninni illunut anginngitsunut pulaartarpunga, taakkunani kinguaariit arlallit inimi ataasiinnarmiissinnaapput nipaassinnaasaqalutillu. Taamatut nipaassuseq sunnguamilluunniit eqqumiiginartanngilaq, eqqissiveeruttoqartanngilaq tunuarsimaartoqarluniluunniit. Isersimasut tamarmik isumagisassatik isumagisarpaat, immaqami aamma ini tamaat nippallugu ataasikkut nipiliunnginnissaq pisariaqartinneqartarpoq. Oqaatigilluaannassagaanni inisaqartinneqanngilaq. Imaappoq nipaatsumik oqalunneq tassaasinnaavoq inooqatigiissutsimit naleqqussarnermit aallaveqartoq, aammali qanoq pisoqarnera apeqqutaasorujussuuvoq, kalaallisummi qullikoortuinnanngorlutik illarsinnaasunik allanik ilisimasaqanngilanga. Aliortukkersaartoqartillugu imaluunniit annertoqarpat, kalaallit allanit uulikullannerusinnaapput.”
Nunasiaasimaneq kalaallit qallunaallu attaveqatigiittarnerannut qanoq sunniuteqarpa?
“Kalaallit maniguuttutut oqaatigineqartarnerat naammattuukulavara. Soorunami tamanna assersuutissaqarpoq, kisianni tamanna kulturimi oqaluttuarisaanermiluunniit sorlaqartutut uanga ilisarisinnaanagulu misigisanngilara. Kalaallit Nunaanni meeraaninni aalisartut piniartullu maniguutiinnartutut misiginngisaannarpakka.
Kingumut qiviaraanni nunasisut kalaallillu ’sanileriillutik’ inooqatigiipput, taamanilu nunasisut meeraat nunami inuuginnassagunik allatut ajornartumik piniartuullutillu aalisartuusariaqarput. Tamarmik piniarneq aalisarnerlu pinngitsoorsinnaanngilaat. Allaassutigiinnarpaa nunasisut tassaammata piniarnermut aalisarnermullu pikkorlunnerusut. Imaappoq nunasiaanerup annersaani kalaallit tassaajuarnikuupput inuiaqatigiinni kalaallini inuunissaminnut piginnaaneqarnerpaat.
Ullumi oqartoqarsinnaavoq ilinniagaqartut ilinniagaqanngitsullu akornanni annertusiartortumik naligiinngitsoqartoq. Ilinniarsimasut tassaapput nuna qimassimasinnarlugu uternikut imaluunniit nunap avataaniit tikittut. Akissarsiarissaarnerusarput taamaalillunilu periarfissatigut naligiinngissuseq pilersarluni. Taamaalilluni oqartoqarsinnaavoq kalaaleq maniguullunilu ajukkuttoq maanna pissutsinik ersersitsisuunerusoq oqaluttuarisaanermit aallaaveqarani.”
Kalaallinut inuusuttunut danskit akornanni allaanerusutut imaluunniit kukkusutut imminnut isigisartunut qanoq oqarumassavit?
“Kisaatigisara imaluunniit siunnersuutigisinnaasara tassaavoq, eqqaamasariaqarmat oqalorujussuanngikkaluarluni inuit allat ilagineqarsinnaammata. Nipaannissap toqqarnissaa ajunngilluinnarpoq, kisianni aamma ilikkarneq ajornanngilaq inuit allat ilaginerini allatut pissusilersornissaq. Taamaaliortoqarsinnaavoq nammineq kinaassuseq innarlinngikkaluarlugu. Tamanna tassaavoq inooqatigiissutsikkut naleqqussarneq, kulturinut marluusunut tamanut isissutissaasoq, tamannalumi iluaqutaasinnaaqaaq.”